Diplomit tõlgitakse peaaegu alati koos akadeemilise õiendiga: diplomil on kraadi nimetus, aga ained, hinded ja maht on õiendis. Ilma selleta ei saa Eesti ENIC/NARIC Keskus kvalifikatsiooni hinnata ja ülikool astumisdokumente menetleda. Kõigepealt selgitage välja, kuhu dokumendid lähevad. Tööandjale piisab enamasti tavalisest tõlkest, hindamiseks ja ülikooli astumiseks on vaja kinnitatud tõlget ja sageli ka apostilli originaalil.
| Asutus | Mida nõuab |
|---|---|
| Eesti ENIC/NARIC Keskus (hariduse hindamine) | Tõlge eesti, inglise või vene keelde; keskusel on õigus nõuda originaali või apostilliga kinnitatud ärakirja. |
| Ülikool sisseastumisel | Ülikooli enda nõue, tavaliselt vandetõlge. |
| Tööandja | Enamasti piisab tavalisest tõlkest. |
| PPA (õppimiseks või töötamiseks taotletav elamisluba) | Kinnitatud tõlge eesti, vene või inglise keelde. |
| Kutseorganisatsioonid ja tegevusluba andvad asutused | Vandetõlge, sageli koos hindamisotsusega. |
Kõige sagedasem viga ei ole tõlke sisus, vaid nimes. Kui diplomil on nimi kirjutatud ühtmoodi, passis teistmoodi ja Eesti rahvastikuregistris kolmandat moodi, ei pruugi asutus dokumente omavahel seostada — ja tagastab need täpsustamiseks.
Seepärast küsime nimekuju alati ette. Aluseks võtame passi või ID-kaardi, sest just seda dokumenti asutus võrdluseks kasutab. Kui diplomil on nimi teisiti, saab vandetõlk anda tõlkes edasi dokumendil oleva kuju ja lisada märkuse — see on aus lahendus, mis ei varja erinevust, vaid selgitab seda. Kui teil on mitu dokumenti, fikseerime ühe kirjapildi ja kasutame seda kõigis.
Sama kehtib õppeasutuse nimetuse kohta. Ülikoole nimetatakse ümber, liidetakse ja suletakse, ning nõukogudeaegse kõrgkooli nimi võib tänases riigis olla hoopis teine. Tõlkes anname edasi nimetuse, mis on dokumendil, ja vajadusel lisame praegu kehtiva nimetuse. Hindaja peab nägema mõlemat: ühte selleks, et kontrollida dokumenti, teist selleks, et asutus üles leida.
Kui olete juba Eestis, tasub enne tellimist vaadata, millise nimekuju all teid rahvastikuregistris hoitakse. Just sellega võrreldakse dokumente, ja kui registrisse on jõudnud üks kuju, peaks ka tõlkes kokkulepitud kuju sellega klappima.
Viiepallisüsteem, sajapallisüsteem, ECTS, tähthinded — tõlkija ei arvuta neid Eesti skaalasse ümber. See ei ole keeleküsimus, vaid kvalifikatsiooni hindamise küsimus, ja seda teeb Eesti ENIC/NARIC Keskus.
Tõlge annab edasi selle, mis dokumendis on: hinde nimetuse ja skaala, ainepunktid ja õppe mahu sellisena, nagu õppeasutus need on kirja pannud. Kui õiendis on selgitav skaala, tõlgitakse ka see. Nii jääb hindajale alles kogu teave, mille põhjal otsus tehakse.
Õiend tõlgitakse peaaegu alati koos diplomiga, sest ained ja hinded on just seal. Ainult diplomist üksi enamasti ei piisa.
Sõltub sellest, kus dokument on välja antud ja kuhu see läheb. Läti, Leedu, Poola ja Ukraina dokumendid apostilli ei vaja. Eesti diplomile välismaale saab apostilli panna iga notar: tasu 27,71 € koos käibemaksuga, tähtaeg viis tööpäeva (notar.ee). Vaata ka: apostill Eestis.
Vandetõlgi kinnitatud tõlge sobib enamikule õppeasutustele, kuid nõude kehtestab ülikool ise. Küsige vastuvõtutingimustest, kas nõutakse vandetõlget või piisab õppeasutuse enda tõlkest.
Tehniliselt saab, kuid hariduse hindamiseks see ei sobi: hindajal on vaja kogu ainete ja mahtude loetelu. Osaline tõlge on mõttekas pigem tööandjale, keda huvitab üks kindel valdkond.
Dokumenti saab ikka tõlkida — tõlgitakse see, mis dokumendil kirjas. Hindamiseks võib keskus küsida lisatõendeid õppeasutuse õigusjärglaselt või riigi arhiivilt.
Saatke skaneeringud — vastame hinna, tähtaja ja vastuvõtva asutuse nõuetega. Vormi täitmine võtab minuti: kontaktid, keeled ja failid.
Või kirjutage aadressil info@tradux.ee
