Sertifikaatide ja lubade tõlge on vajalik, kui toode läheb uuele turule või kui asutus, edasimüüja või hankija küsib dokumente oma keeles. Tõlgime ELi vastavusdeklaratsioone, CE-dokumentatsiooni, ISO-sertifikaate, ohutuskaarte, tegevuslube ja katseprotokolle standardi ja ametlike fraaside järgi. Eesti tootjale tähendab see sageli ekspordipaketti inglise, soome või läti keelde. Maaletoojale vastupidi: toode, mida Eestis müüakse, vajab osa dokumentatsioonist ja märgistusest eesti keeles.
| Asutus | Mida nõuab |
|---|---|
| Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) | Tarbijale müüdava kauba oluline teave ja kasutusjuhend eesti keeles. |
| Terviseamet | Kemikaalide ohutuskaart ja märgistus eesti keeles. |
| Maksu- ja Tolliamet | Teatud kaupade impordil load ja sertifikaadid; tõlke vajadus sõltub dokumendist. |
| Edasimüüjad ja jaeketid | Lepingu järgi, sageli täielik eestikeelne dokumentatsioon. |
| Hankija | Sertifikaadid kvalifikatsiooni tõendamiseks, vahel vandetõlkega. |
Tarbijakaitseseaduse järgi peab tarbijale antav teave kauba kohta olema eesti keeles ning võõrkeelne kasutusjuhend tuleb tõlkida eesti keelde vähemalt ulatuses, mis on vajalik kauba ohutuks ja sihipäraseks kasutamiseks. Nõuete täitmist kontrollib TTJA, kes on korduvalt leidnud kauplustest tooteid, millel eestikeelne juhend puudub.
Kemikaalide puhul lisandub REACH-määrus: ohutuskaart tuleb esitada selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus aine või segu turule lastakse. ELi vastavusdeklaratsioon tõlgitakse keelde, mida nõuab riik, kus toode turul kättesaadavaks tehakse. Täpselt, millised dokumendid teie tootegrupi puhul eesti keeles olema peavad, tasub enne müügi algust TTJA-lt üle küsida.
Deklaratsioonides ja märgistusel on sõnastus reguleeritud. Ohulaused ja hoiatuslaused (H- ja P-laused) on CLP-määruse lisades III ja IV antud kõigis ELi ametlikes keeltes — neid ei tõlgita, vaid võetakse ametlikust tekstist sõna-sõnalt. Harmoneeritud standardite puhul kasutame standardi eestikeelseid termineid, kui need on olemas.
Vaba ümberjutustus on siin viga ka siis, kui see on sisult õige. Järelevalveasutus võrdleb teksti nõutud sõnastusega, mitte tõlkija heade kavatsustega.
Ohutuskaardi sisu ja vorm on määratud REACH-määruse II lisas: 16 kohustuslikku jagu kindlate alapunktidega, millest ükski ei tohi jääda tühjaks. Ohutuskaarti tõlkides ei tõlgita ainult teksti — kontrollime ka, et struktuur vastab nõuetele, lühendid on selgitatud ja kokkupuutestsenaariumid, kui need on lisatud, on tõlgitud koos põhidokumendiga. UN-numbrid, ohuklassid ja CAS-numbrid jäävad muutmata.
Sertifikaadid ja load on osa meie tõlketeenustest ettevõtetele; tehniliste tekstide ja juhendite mahukamad projektid teeme dokumentide tõlke teenuse raames.
Tarbijale müüdava kauba oluline teave ja kasutusjuhend peavad olema eesti keeles. Täpne ulatus sõltub tootegrupist, seega küsige oma toote kohta TTJA-lt.
Turul kasutamiseks tavaliselt mitte. Vandetõlget nõuab üldjuhul hankija või asutus, kellele sertifikaat esitatakse.
Õiguslikult tootja, maaletooja või levitaja. Tõlkija vastutab tõlke täpsuse eest ja kasutab ametlikke fraase, kuid ei muuda toote klassifikatsiooni ega otsusta, milliseid nõudeid tootele kohaldatakse.
Jah. Tõlgime ohutuskaarte koos kõigi 16 jaoga ja ametlike ohu- ning hoiatuslausetega ja kontrollime, et struktuur vastab REACH-määruse II lisale.
Sageli mitte: paljud partnerid ja hankijad aktsepteerivad ingliskeelset sertifikaati. Tõlkige siis, kui adressaat seda nõuab, ja küsige enne, kas vaja on kinnitust.
Jah. Eesti tootja ekspordipaketi puhul kehtib sama loogika vastupidises suunas: sihtriigi keel, sealsed ametlikud fraasid ja sealse järelevalveasutuse nõuded. Küsige nõuded sihtriigi edasimüüjalt enne tõlke tellimist — nii ei tõlgi te dokumente, mida keegi ei küsi.
Saatke skaneeringud — vastame hinna, tähtaja ja vastuvõtva asutuse nõuetega. Vormi täitmine võtab minuti: kontaktid, keeled ja failid.
Või kirjutage aadressil info@tradux.ee
