Sünnitunnistust küsitakse siis, kui tuleb tõendada peresidet: elamisloa taotlemisel lapsele, kodakondsuse menetluses, kooli ja lasteaia kohataotlusel, toetuste määramisel ja pärimisasjades. Eesti asutus võtab võõrkeelse tunnistuse vastu koos kinnitatud tõlkega. Enne tellimist tasub kontrollida kaht asja: kas dokument vajab apostilli ja kas asutus aktsepteerib originaali keelt. Euroopa Liidus välja antud tunnistuse puhul võib selguda, et tõlget ei olegi vaja.
| Asutus | Mida nõuab |
|---|---|
| PPA | Elamisluba ja kodakondsus. Kinnitatud tõlge eesti, vene või inglise keelde. |
| Rahvastikuregister | Välismaal sündinud lapse kande tegemine. Kinnitatud tõlge. |
| Kool ja lasteaed | Koha taotlemine. Sageli piisab tavalisest tõlkest. |
| Sotsiaalkindlustusamet | Peretoetused. Kinnitatud tõlge. |
| Notar | Pärimismenetlus. Vandetõlge. |
| Kohus | Perekonnaasjad. Vandetõlge. |
Enne 1991. aastat välja antud tunnistus on tihti kakskeelne, pitseritel on riigi nimi, mida enam ei ole, ja sünnikohaks on märgitud linn, mis on vahepeal ümber nimetatud. See ei muuda dokumenti kehtetuks ja seda saab tõlkida.
Kohanimed anname edasi nii, nagu need dokumendis on, ja lisame vajadusel praeguse nimetuse märkusena. Nii näeb ametnik korraga kaht asja: mis on dokumendil kirjas ja millise tänapäevase kohaga see vastab. Ise me kohanime ei „paranda“ — dokumendil olev tekst on see, mida tõlge peab kajastama.
Pitserid ja templid kirjeldatakse: tõlkes on näha, et pitser on olemas, ja antakse edasi selle tekst. Kui pitser on hääbunud või kiri loetamatu, märgib vandetõlk selle loetamatuks. Väljamõtlemine ei ole lubatud ja see on teie huvides: loetamatu koht, mille tõlkija ära arvab, on hiljem vaidlustatav.
Kui dokument on rebenenud, kokku kleebitud või tugevalt pleekinud, küsige enne, kas asutus võtab selle üldse vastu. Sageli on lihtsam tellida väljaandjariigist korduvtunnistus või registriväljavõte, kui vaielda dokumendi loetavuse üle.
Apostilli paneb alati riik, kus dokument on välja antud — Eesti notar ei saa apostillida välisriigi tunnistust. Kui tunnistuse andis välja riik, mida enam ei eksisteeri, tegeleb sellega selle riigi territooriumil tänane pädev asutus, tavaliselt perekonnaseisuamet või arhiiv sünnikoha järgi.
Läti, Leedu, Poola ja Ukraina dokumendid apostilli ei vaja. Venemaal välja antud dokumentidele on apostill alates 19. märtsist 2025 vajalik, sest õigusabileping Eesti ja Venemaa vahel lõppes (Notarite Koja teade).
Teises ELi liikmesriigis välja antud sünnitunnistuse võib Eesti asutusele esitada eesti, inglise või vene keeles ja tõlget ei tohi nõuda; väljaandjariik saab lisada ka määruse 2016/1191 kohase mitmekeelse standardvormi.
Jah, kui tõlke on kinnitanud vandetõlk. PPA aktsepteerib tõlget eesti, vene või inglise keelde — kui dokument on juba ühes neist keeltest, küsige üle, kas tõlget üldse vaja on.
Sõltub väljaandjariigist. Lätis, Leedus, Poolas ja Ukrainas antud dokumendid apostilli ei vaja, Venemaa omad alates 2025. aasta märtsist vajavad. Eesti tunnistusele välismaale paneb apostilli notar: 27,71 € koos käibemaksuga, viis tööpäeva. Vaata ka apostill Eestis.
Tõlkida saab ja tavaliselt seda ka aktsepteeritakse. Vanade pitserite ja ümber nimetatud kohanimede tõttu tasub enne küsida, kas asutus soovib lisaks registriväljavõtet.
Jah. Korduvtunnistus on täieõiguslik dokument. Mõnel juhul on see isegi parem valik: see on uuem, loetavam ja sellele on lihtsam apostilli saada.
Jah. Kinnitatud tõlge tehakse dokumendist tervikuna, sest asutus peab nägema kogu sisu, mitte valitud ridu.
Sõltub menetlusest. Peresideme tõendamiseks piisab sageli lapse sünnitunnistusest, aga kui vanema nimi on vahepeal muutunud, küsitakse juurde abielu- või nimemuutmistunnistust. Küsige nimekiri asutuselt enne tellimist, et te ei tõlgiks dokumente, mida keegi ei küsi.
Saatke skaneeringud — vastame hinna, tähtaja ja vastuvõtva asutuse nõuetega. Vormi täitmine võtab minuti: kontaktid, keeled ja failid.
Või kirjutage aadressil info@tradux.ee
