Politsei- ja Piirivalveamet võtab võõrkeelse dokumendi vastu ainult koos tõlkega, mille on kinnitanud vandetõlk. Vale vormistus tähendab enamasti seda, et taotlus jääb menetlusse võtmata ja kogu ring algab otsast peale.
Selle lehe on kirjutanud tõlkebüroo, mitte amet. Siduva nõude kehtestab alati PPA, ja enne tellimist tasub see üle küsida — eriti siis, kui menetlus on ebatavaline.
Vandetõlge on ainus vorm, mida amet kindlalt vastu võtab. Vandetõlk on riigieksami sooritanud spetsialist, kelle on ametisse nimetanud justiitsminister. Ta tõlgib dokumendi ise ning kinnitab tõlke õigsust oma allkirja ja pitseriga, vastutades selle eest isiklikult.
Notarid tõlkeid ei kinnita — see võimalus kadus 1. jaanuaril 2020. Kui teile öeldakse, et vaja on «notariaalset tõlget», tähendab see tänases Eestis vandetõlget.
Tavaline tõlge sobib enda tarbeks lugemiseks, kuid ametiasutusele seda esitada ei saa.
Välisriigis välja antud dokument vajab enamasti apostilli, ja see pannakse dokumendi väljaandnud riigis. Eestis seda teha ei saa.
Õige järjekord: kõigepealt apostill, seejärel tõlge. Apostillil on oma tekst, mis kuulub tõlkesse. Kui tõlge tehakse enne, tuleb see uuesti tellida. Kuidas apostillimine käib, oleme kirjutanud eraldi artiklis.
Läti, Leedu, Poola ja Ukraina dokumendid apostilli ei vaja — nende riikidega on Eestil õigusabilepingud.
Kas PPA võtab vastu tavalise tõlke?
Ei. Vaja on vandetõlgi kinnitatud tõlget.
Kas pass tuleb tervikuna tõlkida?
Tavaliselt piisab isikuandmetega leheküljest. Täpne nõue sõltub menetlusest.
Kui vana tohib karistusregistri teatis olla?
Asutused arvestavad väljaandmise kuupäeva, mitte tõlke oma. Tavaliselt kuni kolm või kuus kuud — küsige PPA-st üle.
Kas tõlget saab tellida enne apostilli?
Tehniliselt jah, praktikas ei tasu: apostilli tekst jääks tõlkest välja.
Saatke dokumendi skann ja kirjutage, millises menetluses seda kasutate — ütleme, mis on vaja.