Eesti sünnitõendile lisab apostilli notar — ükskõik milline, igas linnas. Tasu on 27,71 € koos käibemaksuga ja apostill väljastatakse kuni viie tööpäeva jooksul. Kõige sagedamini on seda vaja lapse registreerimiseks teise riigi konsulaadis, välisriigi kodakondsuse või elamisloa taotlemiseks. Paljudesse riikidesse võetakse sünnidokument aga vastu ka ilma apostillita, nii et enne notari juurde minekut tasub see üle kontrollida.
Venemaaga sõlmitud õigusabileping lõppes 2025. aasta märtsis, seega Venemaale minevale Eesti dokumendile on nüüd apostilli vaja. Seda nõuavad ka USA, Ühendkuningriik, Iisrael, Norra, Gruusia ja teised Haagi konventsiooniga liitunud riigid. Konventsiooniga mitteühinenud riikidesse on vaja konsulaarset legaliseerimist.
Sünni registreerib Eestis perekonnaseisuasutus — kohalik omavalitsus või välismaal sündinute puhul Eesti välisesindus. Apostill lisatakse selle asutuse väljastatud sünnidokumendile. Perekonnaseisudokumentidest kinnitatud ärakirju Eestis ei tehta, seega apostill kinnitatakse originaalile ja ilma dokumendita notar taotlust vastu ei võta.
Kaks levinumat keeldumise põhjust:
Eesti notarid väljastavad ka e-apostilli: see allkirjastatakse digitaalselt ja vastuvõtja saab selle ehtsust kontrollida apostillide registrist. See on mugav, kui dokument tuleb välismaale saata ilma kullerita, kuid kõik konsulaadid ja asutused seda veel ei aktsepteeri — täpsustage enne.
Eestikeelne sünnitõend tuleb välismaal peaaegu alati tõlkida. Õige järjekord: esmalt apostill, seejärel vandetõlge, kus tõlgitakse ka apostill ise. Kui tõlkida varem, jääb apostill tõlkest välja ja tõlge tuleb uuesti teha. Mõni riik nõuab apostilli ka tõlkele endale — sellest lähemalt artiklis apostill vandetõlkele.
Välisriigi dokumendile lisatakse apostill selles riigis, kus dokument välja anti. Ukraina dokumendile ei ole Eestis apostilli vaja, Venemaa dokumendile on see 2025. aasta märtsist kohustuslik ja see tuleb hankida Venemaalt. Eesti perekonnaseisuasutused võtavad vastu eesti-, inglise- ja venekeelseid dokumente, teistest keeltest on vaja tõlget. Kuidas me seda teeme, loe lehelt sünnitunnistuse tõlge.
Sünnitõend mahub ühele arvestuslikule leheküljele, tõlge on valmis alates ühest tööpäevast. Üldreeglid leiad artiklist „Apostill Eestis“, apostilli koos tõlkega — teenuse lehelt apostillimine ja legaliseerimine.
Kas lapse registreerimiseks Saksamaal on apostilli vaja? Üldjuhul mitte — ELi piires võetakse sünnidokument vastu ilma apostillita. Konkreetse asutuse nõuded tasub siiski üle kontrollida.
Kas sünnitõendi koopiale saab apostilli lisada? Ei. Perekonnaseisudokumentide koopiaid Eestis ei kinnitata, apostill lisatakse originaalile.
Tunnistus on vana, nõukogudeaegne — mida teha? Kui sellel puudub allkirjastaja nimi ja ametinimetus, tellige perekonnaseisuasutusest uus sünnidokument.