Vandetõlk on ainus, kes saab Eestis tõlke ametlikult kinnitada. Kõigi vandetõlkide nimekirja peab Justiits- ja Digiministeerium ning see on avalik: vandetõlkide nimekiri on jaotatud keelte kaupa ning iga tõlgi juures on kontaktandmed, keelesuunad ja kutsetunnistus PDF-failina. Kontroll võtab minuti ja tasub end ära, sest nimekirjast puuduva inimese kinnitusel ei ole õiguslikku jõudu.
Allpool selgitame, mida vandetõlgi staatus tähendab, kuidas nimekirja kannet lugeda ja millele tähelepanu pöörata enne dokumentide üleandmist.
Vandetõlk on vabakutseline, kellele riik on pärast eksamit andnud õiguse teha ametlikke tõlkeid. Ta kinnitab tõlke oma allkirja ja pitseriga ning vastutab selle eest, et tõlge vastab originaalile. Just vastutus, mitte keeleoskus, eristab vandetõlget tavalisest tõlkest: hea tõlke võib teha igaüks, kuid õigusliku jõu annab sellele ainult vandetõlk.
Nõuded kandidaadile on kirjas vandetõlgi seaduses: teovõime, vähemalt bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioon, laitmatu maine ja asjaolude puudumine, mis takistaksid kutsetegevust.
Alates 1. jaanuarist 2020 teevad ametlikke tõlkeid mõlemas suunas ainult vandetõlgid. Varem said osa tõlkeid kinnitada ka notarid, kuid see õigus kaotati — vaata lähemalt, miks notariaalset tõlget enam ei ole.
Avage ministeeriumi lehel vandetõlkide nimekiri, valige vajalik keel ja otsige perekonnanimi. Kui nime nimekirjas ei ole, ei saa see inimene tõlget ametlikult kinnitada, ükskõik kui kogenud tõlkija ta ka poleks.
Seejärel vaadake nime järel sulgudes olevat keelesuunda — see on kõige sagedasem eksimuse koht. Kanne «eesti-vene» tähendab ainult tõlkimist eesti keelest vene keelde, «vene-eesti» ainult vene keelest eesti keelde ning alles «eesti-vene-eesti» mõlemat suunda. Kandega «eesti-vene» tõlk ei saa kinnitada Venemaal välja antud tunnistuse tõlget eesti keelde — see ei ole norimine, vaid tema volituste piir.
Kolmandaks kutsetunnistus: iga kande juures on PDF-fail, mille saab avada ja alla laadida. Kui tõlkebüroo nimetab teile vandetõlgi nime, saab kutsetunnistuse kontrollida mõne sekundiga.
Nimekirjas on inimesi märkega «Kutsetegevus peatatud kuni…». Selliseid kandeid nimekirjast ei eemaldata, need on lihtsalt märgistatud ja jäävad kiirel vaatamisel tavaliste kannete sarnaseks. Peatatud kutsetegevus tähendab, et praegu see inimene tõlkeid ei kinnita, ja kuupäev võib olla aastate kaugusel.
Nimekirja all on ka viimase uuendamise kuupäev. Nimekiri muutub pidevalt, seega tasub seda kontrollida vahetult enne tellimist, mitte aasta tagasi salvestatud lingi järgi.
Eesti vandetõlgid töötavad kuueteistkümne keelega: inglise, vene, soome, saksa, rootsi, prantsuse, hispaania, itaalia, portugali, taani, norra, hollandi, läti, leedu, ukraina ja poola keelega. Ülejäänud keelte jaoks Eestis vandetõlki ei ole.
Ummikus te siiski ei ole. Eesti ametiasutused on kohustatud aktsepteerima ka teise riigi vandetõlgi, notari või muu pädeva ametniku kinnitust. Kui ka see ei ole võimalik, tõlgitakse dokument esmalt mõnda levinud keelde ning Eesti vandetõlk tõlgib selle edasi eesti keelde.
Lisaks tõlke kinnitamisele kinnitab vandetõlk tõlgitavate dokumentide ärakirjade ja väljatrükkide õigsust — näiteks kui koos tõlkega tuleb esitada äriregistri väljavõte. Vajadusel korraldab ta ka dokumendi või tõlke apostillimise notari juures; menetluse ja tasu kohta loe artiklist apostill Eestis.
Valmis vandetõlke juurde on lisatud kinnitusleht, kus vandetõlk kinnitab vastavust originaalile, ning sellel on tema allkiri, pitser, keelesuund ja kuupäev. Tõlge on füüsiliselt ühendatud dokumendiga, millest see on tehtud — originaali või kinnitatud ärakirjaga — ja kinnituses on kirjas, millest tõlgiti. Tõlkes peab olema edasi antud ka templite, pitserite, käsitsi tehtud märkuste ja allkirjade sisu.
Vandetõlge võib olla ka digitaalne, digiallkirjaga kinnitatud. Sellist faili saab kontrollida DigiDoc-is. Mõni vastuvõtja soovib siiski paberkandjal tõlget, seega tasub vorm eelnevalt üle küsida.
Esiteks: millises keelesuunas tõlget vajate ja kas selles suunas on vandetõlk olemas. Teiseks: kas tõlgitakse originaalist või kinnitatud ärakirjast — sellest sõltub, kas peate originaalist loobuma. Kolmandaks: kas on vaja apostilli; kui jah, pannakse see enne tõlkimist, sest ka apostilli tekst tõlgitakse.
Teeme koostööd vandetõlkidega ja korraldame kogu protsessi alates tõlkest kuni apostillini. Vaata vandetõlke teenust või hinnakirja; täpse hinna ütleme pakkumises, see sõltub keelepaarist, dokumendi liigist ja mahust.
Kuidas kontrollida, kas tõlk on vandetõlk? Otsige ta Justiits- ja Digiministeeriumi vandetõlkide nimekirjast. Nimekiri on avalik ja jaotatud keelte kaupa; iga kande juures on kontaktandmed, keelesuunad ja kutsetunnistus.
Mida tähendavad keelesuunad sulgudes? Volituste piire. «Eesti-vene» tähendab ainult eesti keelest vene keelde, «vene-eesti» ainult vene keelest eesti keelde ja «eesti-vene-eesti» mõlemat suunda.
Mida tähendab «kutsetegevus peatatud»? Et inimene ei tohi sel perioodil tõlkeid kinnitada, kuigi tema nimi on endiselt nimekirjas.
Mida teha, kui minu keele jaoks vandetõlki ei ole? Teise riigi pädeva tõlgi või ametniku kinnitust peavad Eesti asutused aktsepteerima. Kui see ei ole võimalik, tõlgitakse dokument esmalt levinud keelde ja seejärel eesti keelde.
Kas notar saab tõlget kinnitada? Ei. Alates 1. jaanuarist 2020 kinnitab ametlikke tõlkeid Eestis ainult vandetõlk.
Millal apostilli vaja ei ole
Millal apostilli vaja ei ole: õigusabilepingud Läti, Leedu, Ukraina ja Poolaga, EL-i määrus 2016/1191, Soome kokkulepe ja mitmekeelsed standardvormid.
Ava
